Enne kodusesse energiasalvestusse süvenemist mõistame kõigepealt energiasalvestussüsteemide (ESS) arengulugu:
Juba 1950. ja 60. aastatel algatas USA energeetikaministeerium Sandia National Laboratories’i juhtimisel energiasalvestussüsteemi projekti tuumaenergia salvestamise uurimiseks. 1970. aastatel nihutas Sandia National Laboratories USA ränga naftakriisi tõttu oma uurimistöö fookuse taastuvatele energiaallikatele, mis võiksid naftat asendada. 1980. aastatel laiendas USA energeetikaministeerium Sandia National Laboratories uurimisprojekti,{10}}mis uuris akude arendus- ja testimisprojekte ning luues taastuvenergiat. Sellest ajast peale tegeles Sandia National Laboratories energiasalvestusprojektide uurimisega. Energia salvestamise kontseptsioon oli sel ajal siiski veel riiklikul tasemel ega hõlmanud ärilisi ega elamurakendusi.
1991. aastal viidi projekt üle võrguga-ühendatud akuenergia salvestamise projektiks ja alustati ka kaubanduslike energiasalvestusseadmete katsetamist. Sel perioodil osalesid uuringus ka rahvusvaheline juhtiv-tsingiorganisatsioon ja energiauuringute institutsioonid. 1996. aastaks olid energiasalvestussüsteemid saavutanud märkimisväärse ulatuse ja hakkasid laienema äri- ja elamurakendustele.
Koduse energia salvestamise strateegiliste võimaluste osas on Euroopa ja USA praegu Hiinast ees. Nende nõudlus elamute fotogalvaanilise elektrienergia läbitungimise ja võimsuse stabiilsuse järele on arenenum, mistõttu on ülemere kodune energiasalvestusturg küpsem kui Hiinas. See on ka turg, mille laienemist Huanu Power eelistab.